Blog

Esimesed müügiks mõeldud tooted valmis

Kohalikud naised on õhinal asunud tööle ja proovivad pidevalt midagi nokitseda. Juba mitu mütsi on valmis heegeldatud ning esialgu soetatud materjal hakkab otsa lõppema. Esimene tööproov kohaliku suure tähtsusega loomast Tarsierist sai valmis, aga rahul sellega olla ei saa. Oleme loonud hulgaliselt erinevaid ehteid (kõrvarõngad, ripatsid kaela, käevõrud, sõrmused, võtmehoidjad) kohalikust materjalist (bambus, kookos ja erinevad merekarbid), mis iseenesest ei maksa midagi, aga tulu saab nendega teenida.

IMG_1993 IMG_1996 IMG_1999

Esimesed prototüübid on valmis ja ülevaade ning kokkulepped, milliste todetega edasi läheme on paigas. Jälgides ajakulu konkreetsete asjade valmistamisel, siis kõiksugu kulinad on parimad tooted massi tootmiseks. Järgmiseks väljakutseks saab olema toodete müük ja edasimüüjate leidmine.

IMG_1970

Uurides maad kohalike oskustest, siis on tore avastada andekaid inimesi ja lasta nende loomingul vallanduda.
IMG_1938Sellist loomingut oskab teha üks kohalik noormees Jboy (Leo) relakat kasutades ja kujundades kookose koorest lõigatud ripatsitele ja kõrvarõngatoorikutele kaunistusi peale.

Üks koolipoiss suudab andekalt maalida ja on alustanud kookostaldrikute maalimisega. IMG_1966Vaadates kohalike heegeldamisoskust ja ühele mütsile kuluvat aega on see ikka mega aeglane, aga küll harjutades kogemus tuleb. Naistel tegevusindu on ja rõõmu tunnevad kõik. Tasu arvestame ainult tehtud tükkide alusel ning esimesed ametlikult tehtud tooted on valmis ning tasutud. Loodan, siinviibimise perioodil, lasta naistel palju heegeldada, et valmistooted Eestisse kaasa tuua.

IMG_2000

eesti aregokoostooProjekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

 

Kogukonnakeskuse uuest töökorraldusest

Algas kõik sellest, et minu esimese Andas veedetud nädala jooksul viisin keskuses läbi väikese inventuuri ja selgus, et paljud asjad on kas kadunud, katki või totaalselt sassi läinud – nagu erinevad puzzletükid, lauamängude nupud ja muud mänguasjad – või lihtsalt otsa saanud – nagu värvid ja pliiatsid.

Osaliselt on see kindlasti aja jookusl tekkinud loomulik kadu. Teisalt aga ka asjaolu, et keskuses ei ole olnud ühte kindlat inimest, kes mängude ja muude keskusele kuuluvate asjade eest vastutaks ja neid korras hoiaks. Seega otsustasime leida keskusele huvijuhi- juhataja.

Õnneks ei tulnudki tublit inimest kaugelt otsida. Nagu siin Andas ikka, levib info kõige paremini suust suhu, tuttavalt tuttavale. Hoolimata mitmetest kuulutustest üles riputamisest erinevates kohtades ja foorumites, leidsime huvijuhi ikka lõpuks ühe sõbra kaudu. Fatima Gulde, hüüdnimega Mai Mai töötab esmaspäevast reedeni algkoolis õpetajana, seega on tal lastega tegelemisel palju kogemusi.

maimai

Kogukonnakeskuse huvijuht Mai Mai

Ning nädalavahetustel tegutseb ta Andakidzi kogukonnakeskuses, kus tema ülesanneteks on lastega erinevate tegevuste ja mängude läbi viimine, keskuse ja selle sisustuse eest hoolitsemine, raamatukogu korrastamine jne. Preguseks oleme koos läbi viinud mitu üritust erinevatele lastegruppidele ning Mai Mai on väga kenasti hakkama saanud, tundub et tema eriliseks kutsumuseks on käsitöö ja meisterdamine 🙂

IMG_8148

Mai Mai lastega meisterdamas

Keskus on nüüd Anda lastele avatud iga laupäev ja pühapäev kell 10-18. Praegu korraldame tutvustavaid üritusi erinevate külaosade lastele ja gruppidele. Kunagi tahaks tekitada ka regulaarsete tegevuste kalendri.

Tore uudis on see, et lisaks lastele kasutab keskust ka kohalik Seenioride klubi oma kogunemiste läbi viimiseks 🙂 Samuti käivad keskuses harjutamas paar kohalikku noortebändi.

 

eesti aregokoostoo

Business is Going Loco at TAFIAS… Coco Loco

It’s been so busy (in a good way) and a major breakthrough in developing business/ revenue for TAFIAS has been happened over the past 3 months.

Following the success and ideas that came out of the TAFIAS Eatery project it was decided that TAFIAS and local private investors would combine to make a tourist café which would heavily promote TAFIAS food products, volunteering at the ANDAKIDZ Community Centre and donations to ANDAKIDZ in general.

The café, COCO LOCO, is held in the name of a TAFIAS member, Rizza Amoguis.
coco loco cafe

After a period of testing various products with Filipinos, foreign tourists and expats we agreed to centre the initial sales effort around the following:

*Coconut Burgers
*Pumpkin & Sweet Potato Leaf Burgers
*Organic Ice Ice Cream in mango, banana, coconut, seaweed, ube, chili, moringa and other seasonal flavours.
*Iced tea in Blue Ternatea and Lemongrass flavours
*Tilapia Chips in 5 different flavours
cocoburger

ice-cream

IMG_7800 (Medium)

Note that Coco Loco is also a big consumer of the taro flour…handmade from the taro root onsite at TAFIAS. It is used mainly in the pancakes.

Coco Loco serves 3 goals that underpin the ANDAKIDZ project to increase business for TAFIAS.

Sales. Coco Loco established itself as the busiest and best (according to TripAdvisor) restaurant in Anda (and the fifth best in the whole of Bohol!!)… so sales have been brisk. And the number one product? TAFIAS Coconut Burger!! Coco Loco now produces more revenue for TAFIAS than any other client.
Research. The café is a perfect testing ground for new products to see what works and what doesn’t for foreign tastes. This is important because we want TAFIAS wholesale orders too.
An ordering and testing point for wholesale buyers. Already a number of resorts are expressing interest in stocking TAFIAS products. Two of the first to test sale were One Peace Beach resort and Anda Cove. Anda Cove is doing steady business with the coconut burger, iced tea and Tilapia Chips.

Esimene tasustatud töö

Meil on rõõm teatada, et oleme lõplikult valmis oma esimese tööotsaga, mille eest saavad tüdrukud kohe palka! Tegemist oli tellimustööga, mida ka eelnevas blogis mainitud. Valmisid esimesed 13 padjakatet. Klient jäi tulemusega väga rahule ning peagi hakkame me pisut suuremaid katteid õmblema.

Tublid õpilased Maria-Lun ja Jill

Tublid töömesilased Maria-Luna ja Jill

Valmis katted

Valmis katted, mis lähevad väga stiilsetele bambusdiivanitele pehmenduseks istumise alla.

Antud tööle kaasasime kaks inimest – üks neist on juba õmblemiskogemusega naisterahvas ning teine noorem tüdruk, kellel puudusid igasugused kokkupuuted õmblumasinaga. Mõlemad olid VÄGA tublid ja mul oli hea meel nendega koos töötada. Naisterahvas tegutses väga kiiresti ja tegi üliilusaid õmblusi. Pärast paari päeva harjutamist lasin tal täiesti iseseisvalt tegutseda. Nooremaga pidin rohkem koos töötama ning jälgima, et asjad õigesti sujuksid. Esimesel päeval ehmus tüdruk natuke ära ka, et see õmblemine on ikka pisut raske töö ning teisel päeval ta tööle ei ilmunud 🙂 Rääkisin tema õega, ja ütlesin, et me ju siin kõik aitame ning alguses ongi raske, seetõttu peakski rohkem harjutama. Kolmandal tööpäeval oli ta jälle olemas ning saime jälle kolmekesi tööd jätkata.

Alguses rõhuti ikka kiirusele rohkem kui kvaliteedile, kuigi seletasin ennem igat liigutust, et tehku pigem aeglaselt, aga korralikult. Kui materjalist tükid valesti välja lõigata, siis ei toimi ka lõpptulemus kokkuõmmelduna. Seega ajasin koguaeg joonlauaga sirgeid ääri taga. Pärast esimest päeva sain aru, et kääridega lõikus siiski ei toimi hästi (loe: sirgelt) ja võtab ka rohkem aega, seega otsisin kuskilt ühe puidust plaadi, et saaks selle peal lõikenoaga materjale lõikuda. Pärast „lõikemati“ lauale tulekut said tükid palju paremini välja lõigatud. Samuti lasin neil õmblusi lahti võtta ja uuesti üle teha, kui miskit valesti läks. Pärast seda hakkasid mõlemad tüdrukud palju hoolikamalt õmblema 🙂
Viimased katted õmmeldigi kohe esimese katsega ilusti kokku. Samuti saime kogu töö oodatust varem valmis, mis on ainult hea märk!

Jill hoogsalt õmbelmas

Jill hoogsalt õmbelmas

Work in progress

Work in progress

Kuna elektriga on siin kohati kehvad lood, siis peab ka arvestama sellega, et mõnel päeval lihtsalt ei ole töö juures elektrit ning õmblusmasinat kasutada ei saa. Alati peab mingisugune tagavaraplaan olema, mida saaks elektrikatkestuse puhul teha. Edaspidi tellimustöid vastu võttes oleme muidugi targemad, et igaksjuhuks peaks paari päeva varuga töö valmimise kuupäev ütlema, juhul kui mõnikrod ongi terve päev elekter ära.

Lõigete konstrueerimine on omaette ooper, kuna ma olen aru saanud, et siin kohapeal tugevat ja vastupidavat paberit ei saa, või siis läheb selle soetamine lihtsalt liiga kulukaks. Lisaks arvutavad kohalikud kõike inchides mitte sentimeetrites. Algul oli väga harjumatu, aga nüüd saan juba paremini hakkama. Padjakatete lõiked tegin mingisuguse paberirulli peale, mida pidin eelnevalt omavahel kokku kleepima, et saaks suurema formaadi. Järgmisteks porjektideks ostsime aga turu pealt vakstu – see on nii mõõtmetelt suurem kui ka vastupidavuselt parem materjal. Vihmaste ilmadega on niiskust väga palju, ning paberid ei pea lihtsalt kaua vastu.

Esimese prototüübi materjali ajasime tükk aega taga. Lõpuks leidsime maja tagant natuke porise reklaamplakati, mida ilmselt keegi enam ei kasuta. Pesin puhtaks ja hakkasin aga lõikuma, õmblema.

Esimese prototüübi materjali ajasime tükk aega taga. Lõpuks leidsime maja tagant natuke porise reklaamplakati, mida ilmselt keegi enam ei kasuta. Pesin puhtaks ja hakkasin aga lõikuma, õmblema.

Tundub, et oleme edaspidisteks töödeks valmis ja nüüd ka palju targemad. Kui kogu komplekt padja- ja madratsikatteid valmis saab, siis teeme ka ilusad tootefotod ning võib-olla tellitakse ka tulevikus mõne hotelli poolt taolisi katteid 🙂

Niikaua, kuni järgmiste katete õmblemiseks läheb, hakkame me valmistama tühjadest riisikottidest ridiküle, üleõlakotte jne…
Varsti toome teieni rohkem infot ja pilte 🙂

eesti aregokoostoo
Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

Töö võib alata!

DSC02200

Selline lahe mööbel on Andakidzi keskuses!

…mitte et siiani poleks lillegi liigutatud, aga nüüd võib rõõmuga teatada, et meil on lõpuks täitsa oma töönurk! Andakidzi keskus on mõeldud siiski kõigile külastamiseks ning hoones liigub ringi nii järelvalveta lapsi kui ka külarahvast. Seega peame siia ilusti kõik sõbralikult ära mahtuma ning töö ja lõbu eraldi hoidma. Kõigepealt saime endale lukustatava ruumi, kus võime hoiustada masinaid, tööriistu ja tehtud töid. Järgmiseks sättisime endale ühe nurgakese, kus saame tööd teha. Kuna korraga käib mitme asja valmistamine ning õpilasi on ka palju, siis oleks vaja üht suuremat korralikku tööpinda. Siiani nokitsesime väikeste laudade peal, põrandal või hoopis põlve otsas.

DCIM104GOPRO

Meie vana töölaud

Ajutiselt saab ka nii läbi ajada, aga pikemas perspektiivis ei ole see väga produktiivne viis toodete valmistamiseks.

Kui sul on mõni soov või mure, siis võid küll algul pöörduda mõne targema kohaliku poole, kuid üsna pea avastad, et ise tehes saab kordades kiiremini 🙂 Sestap võtsingi lahti ühe vana arvutilaua, millest nüüd on saanud ideaalne õmblusmasina alus (kui tulevikus vaja, siis võib selle laua ilusti kokku tagasi panna).
Suure töölauaga läks samuti aega, enne kui üldse keegi küla pealt mainis, et “juba tehakse”. Ühel hommikul keskusesse jõudes ootas meid ees suur seltskond naisi, kes kõik tahtsid tööle asuda ning siis sai meil Janikaga ootamisest isu täis. Uurisime keskuse ümbruses ringi, tõime ühe suure plaadi tuppa ning asetasime vanad rehvid alla – väga hea on laua taga tööd teha!

IMG_1555

Meie põhiline tiim uue laua taga: Tafiase naised ning lisaks ka paar tegusat naisterahvast küla pealt.

 

IMG_1551

Selline vahva aparaat toodi meile kasutada

Ühel päeval toodi kuskilt tagaruumist välja väga uhke vanaaegne õmblusmasin. Pärast suure tolmukihi mahavõtmist uurisin seda natuke lähemalt. Tundub, et masin täitsa toimib! Juhtmeid peab veel pisut putitama, aga loodame, et saab ka sellele masinale hääled sisse puhuda!

Töökorraldus on siin veel pisut keeruline. Oleme üritanud mingisugust süsteemi luua, aga peame seda veel natukene täiendama. Niipalju kui ma aru olen saanud, siis Filipino stiilis asutakse KOHE keskmise etapi kallale. Väga palju aega ja energiat ettevalmistustesse ning töökäigu läbimõtlemisse ei panda. Lisaks on probleeme tööpinna puhtuse hoidmisega. Siinses kliimas olevad hooned ei ole just väga kinnised ning tänavalt lendab siseruumidesse tolmu igast praost, seinast ja “aknast”. Selliseid pisiprobleeme on mitmeid, mis tihtipeale kohalike arust probleemid ei ole ja nad võib-olla vaatavad ka natuke imelikult kui ma palun et liimimisnurk oleks täpselt ühes nurgas ning õmblemisnurk teises. Või et miks töölaual alati WC-paberirullid on – see on sellepärast, et poest majapidamispaberit kogu aeg saada ei ole 🙂
Täna oli näiteks selline juhtum, et ühel hetkel oli töölaua peale tekkinud vedel hunnik. Ma tükk aega mõtlesin, et mis see on või kust see siia saanud on, kui üks neiu haaras paberitüki, koristas selle laua pealt ära ning siis näitas lae poole: “lizard”. Siin on küll sisalikke rohkem kui Eestis niiskel suveõhtul sääski, kuid selline suur hunnik tundus olevat pigem mõne linnu oma 🙂 Õnneks oli koristuspaber kohe käepärast võtta ning võõras ollus ei riivanud ka meie valmistooteid.

Meie töö juures puudub telefonilevi, seega on vahepeal ka info liikumine keeruline. Teateid saadetakse edasi inimeselt-inimesele. Algul oli see väga harjumatu, aga nüüdseks oleme juba asjaoluga leppinud.
Õnneks teeme nüüd igal kolmapäeval koosolekuid koos Robini ja Birgitiga, siis liigub oluline info kiiremini ja kõigil on ühtne arusaam tööprotsessidest.

IMG_1543

Esimese padjakatte prototüüpi valmistamas

Ideid toodete teostamise kohta on kogunenud väga palju. Praeguseks ei ole me veel ametlikult lõpptooteid kokku leppinud, kuid võimalik, et sellel nädalal saame mõnes esemes kokkuleppele. Vahepeal on tulnud ka töövõimalusi mujalt juurde, millest oleks mõistlik kinni haarata. Näiteks leidis Robin ühe Andas elava välismaalase, kes soovib tellida erinevaid madratsikatteid. Selle projekti kallal käib juba tihe töö. Prototüübid on valminud, ette näidatud ja ka heaks kiidetud. Jätkame aga katete kokkuõmblemist!
Lisaks on tulemas varsti Andakidzi keskuses töötubade päevad, mille õpetajateks oleme mina ja Janika. Viimase projekti kohta kuulete lähemalt järgmistes postitustes.

Igatahes tegemist jätkub rohkem kui küll ja kui ma algul kartsin, et liiga palju vaba aega jääb üle või et igav hakkab, siis seda nii naljalt juba ei juhtu 🙂 Samuti tundub mulle, et see kolm kuud jääb juba pisut lühikeseks. Peab kiiresti mõtlema ja produktiivselt tegutsema.

Edu ja jaksu meile ning huvitavat blogi jälgimist Teile!

eesti aregokoostoo
Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

Janika esimene töönädal

Esimese töönädala selgroog on murtud ja ongi 5 päeva möödas. Mida ma siis siin teinud olen? Mõned ehted ja uurinud maad, millised on kohalikud võimalused. Mida inimesed üldse oskavad, materjalide saadavus jne.  Taaskasutus on in. Kõige rohkem võib asju teha kookospähkli koorest, sest sisu ju juuakse ja süüakse ära nind kookospalmeon siin palju. Osad kookospähkelid on seest tühjad ehk ilma viljata. Ära saab kasutada kõikvõimalike krabiliste (koorikloomade) kestasid. Punutakse palju korve, karpe, kotte, matte jne.

Kui Anni Andasse jõudis, oli fiesta juba alanud…

Tõepoolest, minu esimesel nädalal Andas oli kohalike jaoks üks tähtsamaid pühasid käimas ning selle auks peeti ka suuri pidustusi. Fiesta tõttu oli tavaelu peaaegu et seiskunud ning töö mõistes ei toimunud suurt midagi. Inimesed lihtsalt ei tööta pühade ajal, eel ja ka järel mõned päevad. Kuna püha üritus on kohalikele väga tähtis, siis üritasin ka mina Andakidzi keskuses madalat profiili hoida ja väga palju tööd me teha ei saanud. Tegelikult oli see hea, kuna sain naabritelt küllakutseid nii õhtu- kui ka lõunasöökidele. Need külaskäigud aitasid mul palju paremini aru saada kohalike eluviisidest, mis aitab omakorda väga hästi õpetamisel kaasa.

Esimesel nädalal tutvusin kõigepealt keskusega. Seal on ikka väga suur töö ära tehtud. Suur au ja kiitus kõigile, kes oma käed sinna külge on pannud! Samuti tutvusin Tafias’e ( Talisay Fishermen’s Association ) naistega, kellega hakkame koos töötama. Keelebarjäär on suur, kuid oleme siiani hakkama saanud. Mõnes mõttes ongi nii palju põnevam! Kogusime kokku ka olemasolevad materjalid ja valmistasime ette materjalide hoiustamiseks anumad ning tööruumi. Kõik naised on väga toredad ja ülisõbralikud ning tundub, et ka nemad on põnevil 🙂

Tafiase naistega kookospähkli koori puhastamas ning bambuseid lõikumas

Tafiase naistega kookospähkli koori puhastamas ning bambuseid lõikumas

Mõni näide kogutud materjalist. Hoiustamise anumad tegime vanadest veetünnidest.

Mõni näide kogutud materjalist. Hoiustamise anumad tegime vanadest veetünnidest.

Minu ja Janika (teine vabatahtlik) ülesanneteks on välja töötada tooted, mida saaksime käsitööna valmistada kasutades võimalikult palju olemasolevaid materjale. Meie põhitööks on kohalike väljakoolitamine neid tooteid valmistama. Samuti tegeleme kõik koos turustamise poolega, et saaks suveniire ja ehteid võimalikult palju müüki panna.

Kookospähkli koored. Nendest valmistamine igasugu kausikesi, ehtekarpe, seebialuseid ja palju muud. Kasutusala on suur ja lai.

Kookospähkli koored. Nendest valmistame igasugu kausikesi, ehtekarpe, seebialuseid ja palju muud. Kasutusala on suur ja lai.

Minu üllatuseks on siin materjali poole pealt peaaegu kõik vajalik juba olemas! Samuti on need materjalid väga huvitavad ja ootan juba põnevusega toodete valmistamist! Päris kõike kahjuks loodusest võtta ei saa. Vaja on veel soetada aksessuaaridele kinnitusi, kookospähkli ja merekarpide töötlemiseks lakke, värve jne…

Et töö hästi sujuks ning et lõpptulemus oleks hea, on vaja ka korralikke tööriistu, mille soetamine oli üsna koomiline. Istusime Tafiase naistega maha ning arutasime, mida oleks kohe vaja, et saaks tööga pihta hakata. See arutamine nägi välja umbes nii, et nemad itsitasid enamuse aja ja rääkisid omaette kohalikus keeles ning mina üritasin aru saada, millest jutt käib. Nad on väga häbelikud ning pelgavad inglise keeles võõrastega rääkida. Üritasin neilt siiski võimalikult palju välja pigistada. Lõpuks lasin neil kirjutada nimekirja enda märkmikusse ning suundusin sellega ehituspoodidesse. Siin on igasugune asjaajamine väga keeruline, sest enamasti ei saa keegi midagi aru, mida tahetakse, palju tahetakse ja kes ma üldse selline olen jne. Ehk siis tavaliselt peab kõik mitu korda üle seletama. Kuna nimekiri oli kohalikus keeles, siis ei osanud ma kahjuks asju üle seletada, lasin aga kõik letti tuua ja siis vaatasin, millega tegu. Kahjuks toodigi sõna otseses mõttes kõik letti, sest ega nemad ka aru saanud, mida täpsemalt vaja oleks. Kogu see protsess võttis aega terve päeva, kuna siin on igasugustes poodides kaupade valik väga väike ja üsna nigel, seega sai üsna mitu poodi erinevates linnades läbi traavitud. Nimekirjas oli tegelikult kokku 4 asja 🙂
Aga noh, nii need asjad siin käivad ja sellega peab harjuma – palju külma närvi ja kannatlikkust peab varuma.

Järgmisel nädalal tutvustasin Tafiase naistele ideid, mida võiksime tegema hakata. Enamus kavandite peale öeldi lihtsalt „ooo, design“ 🙂 Tundub, et nad olid ideedega rahul ja rääkisid isegi mõndadele asjadele kaasa. See on väga hea, sest mida rohkem nende poolt täiendusi tuleb, seda parem ja ägedam on neil endal tööd teha. Oleme proovinud ka mõningaid asju juba valmistada, kuid kõik on veel väga algeline, kuna enamus asju ja tööriistu saab ainult saare pealinnast Tagbilaranist osta ning sinna juba iga päev niisama ei sõida. Eile oligi see päev, mil läksime Janikale lennujaama vastu ning käisime siis eelnevalt ka poodides ära. Tundub, et nüüd on kõik tööks vajalik olemas ja saame juba homme täie hooga pihta hakata!

Siin mõned näited ehetest, mida plaanin teha. Antud toodete tegemiseks läheb vaja ainult looduslikke materjale + lakki ja törts liimi. Kõrvarõngastele läheb muidugi ka konkse juurde vaja, aga üldiselt on ostetud materjalide kulu peaaegu et olematu :)

Siin mõned näited ehetest, mida plaanin teha. Antud toodete tegemiseks läheb vaja ainult looduslikke materjale + lakki ja törts liimi. Kõrvarõngastele läheb muidugi ka konkse juurde vaja, aga üldiselt on ostetud materjalide kulu peaaegu et olematu 🙂

Tagbilaranis käies tegime ka natuke turu-uuringut. Enamik turistidele suunatud poodides müüakse ikka üsna ühesugust masstoodangu kraami, nagu ikka. See nagu ideede täiendamise poole pealt väga pinget ei pakkunud, kuid saime hoopis ennast hindadega kurssi viia. Leidsime paar poodi, kus müüakse kohalikku käsitöö toodangut ka. Nendes poodides olid ikka ilusad ja stiilsed asjad – oleks raha, ostaks kõik ära ja veaks koju kaasa 🙂
Sealt sai ka päris mitu ideed juurde, kuidas materjale võiks kasutada või milliseid tooteid pole üldse mõtet teha.

Panglao turistikas tooteid uurimas

Panglao turistikas tooteid uurimas

 

 

 

 

 

 

eesti aregokoostoo

 

Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

Tagasi Andas

-20-kraadisest Eestist +30-kraadisesse Andasse saabudes tabab organismi tahes-tahtmata kerge shokk. Soojad naeratused ja tuttavad rõõmsad näod on aga heaks leevenduseks ning mõne päevaga tunneme end taas nagu kodus.

Andakidzi kogukonnakeskus (Andakidz Community Centre) Talisay külas sai paljude heade inimeste kaasabil avatud enam-vähem aasta tagasi. Olnud siit eemal pea 8 kuud, olin väga põnevil, mis vahepeal keskuses ja selle ümbruses toimunud on. Teekond Talisay’sse oli ootusärev.

Juba paarsada meetrit enne keskusesse jõudmist oli meie auto taga kaasa jooksmas kamp kohalikke lapsi – meie igapäevased väikesed külastajad. Rõõm oli kõiki neid naerusuid üle pika aja jälle näha. Eriti armas oli keskuse vastas elava väikese JR-i hõiget “emme emme” kuulda .. JR nimelt kuulis eelmisel talvel igapäevaselt, kuidas minu lapsed mind hüüdsid ja arvab vist siiani, et mu nimi on Emme 🙂

Enda rahustuseks avastasin kohalejõudes, et keskus on endiselt sama koha peal ja täitsa töökorras 🙂 Ana ja teised Tafiase (Talisay Fishermen’s Association) naised on keskuse ümbruses tõsiselt palju tööd ära teinud. Keskuse kõrval on avatud väike kohvik-söögikoht, kus peamiselt ümbruskonna kohalikud käivad lõunat söömas. Aga vahel sattub siia ka turiste, kes on ümbruses uudistamas. Kohvik serveerib kohalikust toorainest valmistatud traditsioonilisi filipiini sööke aga ka muid huvitavaid roogasid ja jooke – nt värskendav sidrunheina limonaad, kookoseburgerid ja palju muud.

IMG_7979

Tafiase kohvik

Lisaks on keskuse taha rajatud suur köögivilja ja maitsetaimede aed, mis varustab nii Tafiase kohvikut kui ka Anda keskuses asuvat Coco Loco kohvikut maitsva ja värkse toorainega.

IMG_7963

Midagi suvikõrvitsa laadset

IMG_7964

Hot chilli

IMG_7962

Baklazaanid

 

 

Kõige rohkem nalja valmistas mulle aga Tafiase uus komposti-äri – nimelt segatakse erinevaid taimsed ülejäägid kokku vihmaussidega ning pannakse õhukese kihina selleks otstarbeks ehitatud onnikesse katte alla komposteeruma. Mõne aja pärast, kui massist on saanud viljakas kompost – ja siinses kliimas lagunevad biojäätmed tõeliselt kiiresti – müüakse see kottides maha. See kompostiäri tundub esialgu naljakas, aga tegelikult elavad siin palju inimesed kas väga kivisel või liivasel pinnasel, kus lihtsalt midagi ei kasva. Igatahes oli heameel tõdeda, et Talisay kogukond on oma elu-olu parandamist tõsiselt võtnud.

IMG_7974

Kompostimajake

IMG_7971

Vihmaussidest kubisev komposti-äri

 

Ja suurim üllatus on muidugi tee Talisaysse – need, kes meil eelmisel talvel abis ehitamas olid, mäletavad kui kohutavalt auklik, hirmus ja vaevarikas teekond Anda keskusest Talisay’sse oli. Nüüd on tee betoneeritud ning sõit mitu korda kiirem ja lõbusam. Sillad on veel ehitusjärgus ja mõned üksikud kohad on viimistlemisel, aga muutus on totaalne ja täiesti uskumatu.

Järgneva paari kuu jooksul on minu ülesandeks kogukonnakeskuse tööd paremini korraldada ja aktiivsemaks muuta. Ma ei ole veel päris kindel, kuidas see kõik toimuma hakkab. Aga kindlasti leiame võimaluse tuua keskusesse aega veetma võimalikult palju lapsi ka ümberkaudsetest küladest, korraldada tutvustavaid üritusi ja huvitegevusi, loodame leida ja välja koolitada toreda inimese keskuse ja raamatukogu juhtimiseks. Ees ootavad põnevad ajad 🙂

eesti aregokoostoo

Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

Blue Ternate Flower Tea

Innovation is important in any business and so we encouraged TAFIAS to, whenever possible, create unique, organic food products. One they came up with is Blue Ternate (formal name, Clitoria ternatea, due to its clitoris shape!) Flower Iced Tea. Not only is it blue! and delicious this flower has some impressive claims on health benefits.

The tea is on sale at TAFIAS Eatery and proving to be a big hit 🙂
clitoria_2
20g-High-Quality-Clitoria-Ternatea-Tea-Blue-Butterfly-Pea-tea-Dried-Clitoria-kordofan-pea-flower-Vitamin

In traditional Ayurvedic medicine, it has been used for centuries as a memory enhancer, nootropic, antistress, anxiolytic, antidepressant, anticonvulsant, tranquilizing and sedative agent.
In traditional Chinese medicine, owing to its similarity to the female reproductive organ, this plant has been ascribed properties affecting the same (a phenomenon also found in connection with the mandrake, among other plants). It was used traditionally in an attempt to treat sexual ailments, like infertility and gonorrhea, to control menstrual discharge, and also as an aphrodisiac. This practice aligns with an ancient belief recorded in the Doctrine of Signatures.
In animal tests the methanolic extract of Clitoria ternatea roots demonstrated nootropic, anxiolytic, antidepressant, anticonvulsant and antistress activity.
Source: Wikipedia

TAFIAS EATERY

IMG_7746 (Medium)

IMG_7748 (Medium)

IMG_7749 (Medium)

IMG_7751 (Medium)

After a series of meetings with TAFIAS key members and TAFIAS internal consultations it was agreed that the initial focus had to be on fast revenue generation. The fact is TAFIAS and its members are struggling financially. It has become clear that the money issue is a real threat.
Whilst sales of the Tilapia Chips are steady the volumes are low. The season is when tourists are in Bohol and that’s not until December 2015.

The first step made therefore was to create an eatery/mini café next to the ANDAKIDZ Community Centre on TAFIAS “territory”.
Using some materials supplied by ANDAKIDZ and recycled materials a hastily-built café was up and running in just a few weeks.
Why a café as a first step?
The road. There is a new road being built from central Anda all the way to Lamanoc Island. It’s a huge and long overdue project and because of it there are many road construction workers who need lunch.
Also the Community Centre and TAFIAS both attract visitors on a regular basis to see what’s going on. Having a food and drink option (rather than just snacks for sale) seemed a wise move.
On top of that in the barangay (village) where TAFIAS resides, Talisay, there was no real eating and meeting place.
So now there is a café and its starting to work..of course the revenues are small but it’s a step in the right direction.. 🙂

The Project is co-financed by the Estonian Ministry of Foreign Affairs.
eesti aregokoostoo