Archive by Author

Ajaring on täis

Kolm kuud on möödunud siin Andas Suba ja Talisay barangaide vahel sõites üllatavalt kiiresti. Väike kokkuvõte ja pilguheit kogu siinveedetud ajale.

Minu vahvad õpilased

Minu vahvad õpilased

Mitmelgi korral on küsitud  – mida sa siin olles endale saanud oled, mida õppinud? Esimene hetk tahaks öelda – ma ei tea, ei viitsi pead sellega vaevata 🙂 las ma olen siin omas mullis, iseendaga. Aga tegelikult? Tegelikult olen tundnud hirmu uute asjade ja olukordade ees ning sellega võidelnud. Mida ma teen siis, kui tagasi koju tulen ja mul tööd pole? Olen kohanud väga palju uusi ja toredaid inimesi, elu on muutuses.  Õppinud kannatlikust, kiirustamine ei vii kusagile (tark ei torma nagu üks töökaaslane tavatses öelda), kontrollima oma emotsioone (aegajalt see siiski ei õnnestu). Teadmine, et mina ei saa muuta teisi inimesi, vaid ainult nemad ise saavad seda teha, on küll vana tõde, aga pinnale kerkib teema ikka ja jälle. Iial ära ütle iial 🙂 Minust ei saa MITTE KUNAGI õpetajat ja siin ma siis olin – juhendaja ning õpetaja 🙂

Millised on siiski suurimad väljakutsed siin tööd tehes ja kuidas see aitab/on aidanud kohalikku kogukonda? Enda kohandamine mugavustsoonist välja tulekuks ja arusaamine, et kohalikud võimalused ongi piiratud. Kõik vajalik tegemiseks on vaja leida kohapealt ja kohapealsete võimalustega, mitte nii nagu Eestis. Siin ei ole sellist kaubavalikut ja võimalust, et asi otsas, nüüd suundun poodi ja ostan. Kõik asjad võtavad aega kordades rohkem, kui me harjunud oleme. Motivatsiooniks on vaid raha ja toit, sest muud moodi pole võimalik hakkama saada. Inimeste mõttemaailma muutmine ja tuleviku võimaluste näitamine, et see mida teed praegu võib tuua sulle leiva lauale ka tulevikus. Võimalus õpetada oma tütrele naiselikke käsitööoskusi ja avardada tema maailma. Kuigi meie Talisay kogukonda juhib üks ütlemata tubli proua üllatus temagi, kui hakkasin maja ümber vedelevatest kookosekoortest asju nikerdama. Kas tõesti selline raha vedeleb maja ümber maas? – oli tema üllatunud tähelepanek 🙂

Koostöös kohalikega on vaja anda neile vabad käed ja ärgitama mõtlema. Ole oma õpilastega ühel tasemel, austa nende kombeid ja nad võtavad su omaks ning on nagu kuivad käsnad, kes niiskust endasse mühinal imavad.

Hea näide siinkohal on härrast, kes nägi mind kookoskoorega jändamas ja hiljem hakkas oma veidi suurema masinaga katsetama. Tulemuseks olid ägedad kõrvarõnga toorikud – plätud, merikarbid, südamed jne. Või hoopiski piiga, kes nägi valmis lipsu ja veidi aega vaadeldes tegi täpselt samasuguse ise järele. Heegeldavad vanaprouad on sama ärksad, kui noored 🙂 Võtavad valmistehtud mütsi kätte ja nagu mühinal hakkab neid tulema. Võimalusi taaskasutuseks ja naturaalseks käsitööks on palju. Vanim õpilane oli 75 aastane proua.

heegeldajad

Vanim proua siin 70 +

Ma arvan, et minu väike panus kohalikku kogukonda on tegelikult suur. Suur just selles osas, et see on muutnud nende mõtlemist ja avardanud silmaringi. Nii hea on näha  ja kasutada neid võimalusi, mida on võimalik korda saata piiratud tingimustes, omades vaid reaalseid oskusi. Omakorda omada oskusi, mida anda edasi oma lastele, lastelastele. Äratada huvi ja tahet teha midagi ära, ära iseendale. Tulla välja igapäeva mullist ja minna edasi sisemiselt rikkama inimesena.

Selle aja jooksul, mil siin viibisin on palju valmistatud tooteid juba ära müüdud, kindlasti müüakse palju veel. Inimesed oskavad isesesvalt oma oskusi rakendada ja isegi kui see õige nipp läheb meelest võib ta visata pilgu peale tööjuhendile ja asi on korras.

Ma ei oska suuri ja pikki sõnu ega lauseid ritta panna, aga tahan tänada kõiki neid inimesi tänu kellele, see olemine siin Andakidzis võimalikuks sai. Ma loodan, et tükike minust jäi siia ja tükike Andast tuleb Eestisse kaasa. Päikest südamesse kõigile!

eesti aregokoostooProjekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

Heegeldajad – vanema põlvkonna naiskond

Minu vahva heegeldajate punt on võrreldes esimeste kuudega väga usinaks ja asjalikuks muutunud. Tasapisi, kuid järjekindlalt on paranenud oskused mustrikirja ja tingmärkide lugemises. Käekirjad muutuvad aina paremaks ning ühtlasemaks ja töö on palju kiirem. Mütse on heegeldatud juba ca 30 tk ja uueks väljakutseks on kleidid, lisaks erinevad lilled jne., millega dekoreerime valmis saanud töid. Kuid midagi veelgi olulisemat on nende naistega selle aja jooksul juhtunud …

mõtsid

Esimene valik suvemütse

Kleidid

Suvekleidid

Seelikud

Inimestel on tekkinud sära silma ja suur soov midagi teha, omada uusi oskusi. Näidates neile erinevaid valmistooteid ja materjale mõtlevad ning arutavad naised isekeski, mida millegist teha saaks ja kuhu konkreetne asi sobida võiks. Olgu selleks siis ümbertuunitud T-särk või suuremat sorti materjalikera, millest saaks kleidi või seeliku. Kellel on soov ja tahe õpetada hiljem oma väiksele tütrele uusi oskusi ja seeläbi rikastada tema maailma. Mõttemaailma muutus on suurim tänu, mida siin veedetud aja eest vastu olen saanud. Ja kas oskate arvata, kui vana on vanim õpipoiss 😉  75 aastat vana ja tema jaoks pole hilja omandada uusi kogemusi. Selliseid väärt naisi on siin. Olgu nad eeskujuks kõigile!

IMG_8610 1

Usinamad vanemast generatsioonist

Üks eriti tubli tüdruk otsustas võtta kätte ja asuda kudumise proovikivi murdma ning see õnnestub. Piigal on kolmel vardal korraga üks seelik tulemas, mille ta õppimise käigus teeb oma tütrele. Ma siiralt loodn, et me leiame siiski niipalju aega tema kiiretest kodustest toimetamistest ning teeme seeliku valmis ja juba õpitu meelest ei lähe. See tekitab rohkem soovi ja tahet edasi pürgida. Tema soov õppida midagi uut on ärgitanud ka teisi naisi seda tegema ja nad olid nõus  kõik tulema tasuta koolituspäevale. Toon välja meelega sõna tasuta, sest niisama millegi õppimiseks või tegelemiseks ilma rahata neil naistel tavapäraselt aega ja võimalust ei ole.

 

eesti aregokoostoo Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

Pidustused Andas – Foundation day 141

Anda Foundation Day 141 oli üks suur suur pidu 🙂 Kõik sellesse regiooni kuuluvad barangayd (külad) valmistasid ette korraliku tantsukava, millega omavahel mõõtu võeti. Kindasti kuulus sinna hulka veel üks eriti ägedaks tuunitud sõidumassin, mis seda küla iseloomustas ja kostümeeritud kohalikud.autod koos Siinkohal lootsin näha mingit rahvariide taolist asja, aga kus sa sellega. Kõik oli ühtlaselt aasiapärane, ilma erisusteta. Riietus oli valmistatud läikivast atlasskangast. rahvarKogu punt tegi läbi keskuse paraadmarsi, mis möödus ka meie maja eest ja mida oli väga lahe tegelikult jälgida. Veelgi toredam oli, kui kohtasid mõnda tuttavat nägu (nt. Talisay barangayst). Hiljem kogunes kogu mass keskuse peaväljakule, kus siis löödi letti kogu omavalmistatud kraam ja püüti seda ka müüa.

Meiegi olime ametis koos Ana ja Vioga ning korraldasime endale kena väljanäituse. found3Välja panime kookosest erinevad ehted ja taaskasutusraames õmmeldud kotid. Mulle isiklikult need kotid väga meeldivad, värvilised ja naljakate fotodega. Palju käidi uurimas, millega on tegemist ja kuidas tehtud ning kes ja miks me siin üldse oleme.IMG_2319

Kuna niisama kuumas istuda on üsna tüütu ja osad kotid vajasid viimistlemist, siis punusime sangasid ja peitsime niidiotsi jne. Ühesõnaga tegime kõik, et olla kohalike seas võimalikult väljapaistvad 😉 Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii kohalikelt kui ka turistidelt. Seega see, mida siin teeme on ikka üks õige asi.

DCIM107GOPRO

Loomulikult olid väljas maailma kuulsad kalachipsid ja (minu lemmik) lillakas jäätee Blue ternatest. Lilla värvus on tingitud konkreetse lille kuumutamisel tekkivast värvist. clitoria_2

Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

eesti aregokoostoo

Kikilipsu uhkeks pea

Ehted on valmis, kuid presenteerida neid on väga keeruline. Sellist lihtsat ja kerget lahendust nagu Eestis on, et lähed poodi ja ostad, siin pole. Siin tuleb ise teha. Esmalt punus kõrgemal mägedes asuv proua aluse. displayKuna selle peal ei saanud tooteid siiski presenteerida pidime leidma teise lahenduse. Katsime aluse valge riidega, et tooted paremini välja tuleksid (kookos enamus tumepruun), aga ka sellest ei piisanud. Mõtlesin, et kalavõruga kattes peaks ju ok olema, aga võta näpust no ei istu hästi see asi kohe üldse mitte. Edasi tulid kaardinalaadse kanga otsingud 🙂 jah nimelt otsingud, sest ega sellist kangast nagu meil vaja on lihtsalt ei ole.
Vaatasime siit ja sealt ning lõpuks leitud materjalist sai õmmeldud kate peale, millele on üsna mugav kõrvarõngaid riputada. Veel on vaja raami ümber ning valmis ta ongi. Raame katsetasime mitmel korral, kuni õnnestus bambusest lõigata välja üks siil ning kogu äär sai kaetud. Lõpptulemus pole küll päris selline, millega nt Eestis võiks üritustele minna, aga oluliselt parem, kui algne versioon.

lipsMõni aeg tagasi oli ühel sümpaatsel härrasmehel sünnipäev ja nii sai nuputatud, mida talle kinkida. Olime juba mõnda aega tagasi lõiganud kookosest välja mitmeid kolmnurkseid tükke ja neid omavahel käes hoides ja vaadates tundus, et nendest võiks saada väga vahva lipsu. Liimisime need tükid omavahel kokku ja natuke kohalikku materjali sõlmeks ning valmis ta saigi. Kookose koori on mitmes erinevas värvitoonis ja nii ei teki ühtegi ühesugust toodet. Seega iga ese on unikaalne ja ainulaadne.

Kookosest annab veel igasugu huvitavaid asju teha. Piirdusime oma valikus vähem keeruliste tootega luues lihtsa seebialuse, kuid mille puhul taas iga ese on unikaalne ja omanäoline.

Projekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest. eesti aregokoostoo

Esimesed müügiks mõeldud tooted valmis

Kohalikud naised on õhinal asunud tööle ja proovivad pidevalt midagi nokitseda. Juba mitu mütsi on valmis heegeldatud ning esialgu soetatud materjal hakkab otsa lõppema. Esimene tööproov kohaliku suure tähtsusega loomast Tarsierist sai valmis, aga rahul sellega olla ei saa. Oleme loonud hulgaliselt erinevaid ehteid (kõrvarõngad, ripatsid kaela, käevõrud, sõrmused, võtmehoidjad) kohalikust materjalist (bambus, kookos ja erinevad merekarbid), mis iseenesest ei maksa midagi, aga tulu saab nendega teenida.

IMG_1993 IMG_1996 IMG_1999

Esimesed prototüübid on valmis ja ülevaade ning kokkulepped, milliste todetega edasi läheme on paigas. Jälgides ajakulu konkreetsete asjade valmistamisel, siis kõiksugu kulinad on parimad tooted massi tootmiseks. Järgmiseks väljakutseks saab olema toodete müük ja edasimüüjate leidmine.

IMG_1970

Uurides maad kohalike oskustest, siis on tore avastada andekaid inimesi ja lasta nende loomingul vallanduda.
IMG_1938Sellist loomingut oskab teha üks kohalik noormees Jboy (Leo) relakat kasutades ja kujundades kookose koorest lõigatud ripatsitele ja kõrvarõngatoorikutele kaunistusi peale.

Üks koolipoiss suudab andekalt maalida ja on alustanud kookostaldrikute maalimisega. IMG_1966Vaadates kohalike heegeldamisoskust ja ühele mütsile kuluvat aega on see ikka mega aeglane, aga küll harjutades kogemus tuleb. Naistel tegevusindu on ja rõõmu tunnevad kõik. Tasu arvestame ainult tehtud tükkide alusel ning esimesed ametlikult tehtud tooted on valmis ning tasutud. Loodan, siinviibimise perioodil, lasta naistel palju heegeldada, et valmistooted Eestisse kaasa tuua.

IMG_2000

eesti aregokoostooProjekti kaasfinantseerib EV Välisministeerium humanitaar- ja arenguabivahenditest.

 

Janika esimene töönädal

Esimese töönädala selgroog on murtud ja ongi 5 päeva möödas. Mida ma siis siin teinud olen? Mõned ehted ja uurinud maad, millised on kohalikud võimalused. Mida inimesed üldse oskavad, materjalide saadavus jne.  Taaskasutus on in. Kõige rohkem võib asju teha kookospähkli koorest, sest sisu ju juuakse ja süüakse ära nind kookospalmeon siin palju. Osad kookospähkelid on seest tühjad ehk ilma viljata. Ära saab kasutada kõikvõimalike krabiliste (koorikloomade) kestasid. Punutakse palju korve, karpe, kotte, matte jne.